Historia del Señor del Encino en Náhuatl

TOTEKO AWAKUAKO

Moyaokotl, Jalisco (Xalixko) Yahualica de González Gallo altepel tlen Jalisco tlatilantli katli mokawa nechka kampa altepetinih tlen tlapani eltokeh, nopaya kimawistia iixkopinka Toteko tlenawakuako monexti. Toteko awakuako, se iixkopinkayo Toteko Jesucristo masotok itech Cruz katli kipanti se miltekitiketl akin ewayaya nepa pilaltepetzi Ocote de Moya, Yahualica tlatilantli. Kitenpowah, nopa miltekitiketl eliyaya tlawanketl, kineltelchiwayaya isiwa wan se domingo momahtoyaya yawi Yahualika omotlawantiyaya, kintlanewayaya tlapitzani wan nemiyaya altepeohtipa tzahtzitinemiyaya ika pakilisyotl “ma senitzto Inantzin Teotzin” “ma senitzto Inantzin Teotzin”. Kema kitlamiawilotlayaya itomi mokuepayaya Okotla ipan ikawayo. Ipan iohwi panoyaya itzala se weyi awakuawitl, kema panoyaya, se makuayotl kitepexiwiliyaya itzonakawil; tel ika miyakanya kipantihtoyaya inin tlamantli, se tonal nelkualanki, kikuito se acha wan kitzontehki ne makuayotl. Kemah kiachahwi, ne makuayotl eskiski, pampa kiwaltzontehki Cruz imakuayo katli mokopintoya ipan ne makuayotl. Momahmati yahtiwetzki kiitato Yahualihka Teopixketl akin tlamelahki kampa ino panok wan kiitak awakuatipa moixnextihtok iixkopinka Cristo. Teopixketl kinotzki se kuawikuahkuahketl akin kikixti kuali iixkopinkayo Jesucristo kuamapelihtok. Ne tlatenpowalistli kiihtowa iyok polihki se imakpil katli ne miltekitiketl kitzontehki, ne ipehya wan ama kinektokeh kitlatzkiltiliseh imakpil, tel nochipa wetzi wan amo kinektok tlatzkis. Ini tlaixmatikayotl, kipohtiwaltokeh keh panotiwaltokeh masewalmeh. (ika tlatenpowalistli) Kampa ihkatoya ne awakuawitl, eltok tepanko se Cruz kampa ihkuilitok ihkino “Ni Cruz teihlamikilia kampa kipantihkeh Toteko awakuako”. Innawakko ni ome tetinih eltoya awakuawitl kampa kipantihke tlaixkopinkayotl, 1747 xiwitl.

Xiwipewal 1747 tlamihya 1831 tlaixkopinkayotl iyoh kixmatiyaya nechkayan Yahualihka. Inin tlamantli moixmatki itech intlatempowaltlahkuilol tlen Benito Torres wan Vicente Gómez R. Tlaneltokiltlatechtlatzkilis wan semanawak tlaixmatilis itech nochi tlen kualtlachiwalselilistli kinchiwilihtoya Toteko awakuako, akin ika miak tlaneltokilis kitlahtlaniyaya, kichihki, ma ne teopixketl José Ma. Casillas kimaktili se kuawikuahkuahketl ma kiixtixalti wan ma kipa, wahka kiihtokeh makimawistilikah miakapah. 22 noviembre metztli 1882 xiwitl teopixketl José María Rojas kiyektlali Toteko awakuako ika tonatimintli yowaltik Cruz.

ACHTOPA IPAXALOLIS TOTEKO AWAKUAKO NEPA YAHUALICA JALISCO.

Ipan 1833 xiwitl kema teopixketl Cesareo Villegas tlanawati ma kiwikaka tlaixkopinkayotl, kikuitehke nepa Okote de Moya,ika sentikikxinehnemilis, pehtehke nepa pilchinankotzi asito altepetl Yahualihka, eli ome xikipilli wan kaxtolpowali ohtllayehyekoli iwehkaka, kiwikake pampa mikiyaya ika tlapotehkayotl: cólera kokolistli kinmiktihtoyaya miyakih, ne tonali, masewalmeh kitlahtlanilihkeh ika miak tlaneltokilis, kitlayowaloltihke Toteko awakuako wan nopa kokolistli tlanki. Panok ipan 27 septiembre metztli 1833 xiwitl, ihwak wahkaya wan aman ixiwitia kitlayowaloltia tlaixkopinkayotl. Altepeko Yahualihka kiilwitilia iixkopinka Toteko Jesucristo iwan sekinok tlateochiwaltlaixkopintinih katli no kinweyitlepanitah. Ihwak 1833 xiwitl itlamihya 1973 tlen ineloyo tlaixkopinkayotl kiwikayaya Yahualihka, tel ipan 1873 xiwil kisenkahkeh ohnehnenketl tlaixkopinkayotl katli kalaki ika miak ilwitl se 27 septiembre metztli, wan teipa kikuepah nepa Moyaokotl (Ocotes de Moya) se Jueves inechka Miercoles nextipa, ni ilwiltl kehipa monemilia. Ineloyo tlaixkopinkayotl eltok nepa weyiteopan nepa Moyaokotl.

Ipehya tlaixkopinkayotl eltoya ipan se pilkaltzi, tel 19 febrero metztli 1866 xiwitl kitzintihkeh tepamitl tlen yankuik teopankali, 4 febrero metztli 1868 xiwitl kiteochihkeh. Ipan 1956 kema teopixketl José González kinehki kisnkawas se weyiteopan, kitempanwi Weyitlayakanka teopexketl José Garibi Rivera akin kitekimakak tlamachiltlahlamihketl José Luis Amezcua, 9 febrero metztli 1961 xiwitl moteochihki wan motlali achtowi tetl. Ika tlaneltokani intlapelewil mosenkahki weyiteopan katli nohan eltok nepa Okotes de Moya. Ihwak 1954 mochihtiwala achtopa Domigo tlen septiembre metztli kinseliah Guadalajara sentikaohnehneminih katli kiwalitah tlaixkopinkayotl, inin sentikanehnemilis kipewaltihkeh Donaciano Gómez Ruvalcaba (chano) wan José Gerardo Velazco.

Iixkopinka Toteko awakuako kiixmahtokehya kalnechkameh, mexkotlali wan semanawak pampa miak teotlanezkayotl kinmakatok akinmeh itech motlahtlawtia ika tlaneltokilis wan itech momanawiah.

Tlahtoltlahkuiloli tlen panolistempowalis itech Toteko awakuako, tlen kisemoyahki teopixketl Francisco Navarro Gutierrez 1988 xiwitl.

Traducción del Pbro. Gerardo Arenas Bautista de la Diócesis de Huejutla, Hgo., con el Nahuatl consensado en la escritura, gramática, semántica y lingüística de la comisión de traductores coordinados por la CEM. Septiembre 2018.